Naftahinna langus on lisaks tootjate rahakotile hakanud mõju avaldama ka majandusele laiemalt. Suured pangad, kes on naftatootjatele laenu andnud, seisavad silmitsi suurte majanduslike kahjudega, kirjutab Financial Times.
Mitmed OPECi liikmed on teinud ettepaneku vähendada nafta tootmist, et hindu kergitada. Kartelli liider Saudi Araabia andis teada, et kuigi liikmesriigid jõudsid omavahel konsensusele, ei täpsustatud, kas tegu on suurte muudatustega, mida nafta hinna tõstmiseks ette võetakse.
Toornafta hind on alates juunikuust langenud 30% ning selle tagajärjed hakkavad kanduma energiasektorist kaugemale. Näiteks mõjutab see nii riikide eelarvet, valuutasid kui ka energiakompaniide aktsiahindu.
Hinna kukkumine on eriti valusalt mõjunud neile riikidele, kelle eelarve sõltub suurel määral nafta müügist saadavast kasumist. Rubla kurss on alates juuni keskpaigast langenud 27%, Norra kroon on langenud 12% võrra. Suurte energiakompaniide aktsiad on samuti langenud. British Petroleumi aktsia väärtus on langenud 17%, Chevroni oma 11%.
Naftahinna languse mõju on jõudnud nüüd ka pangandussektorisse. Barclays ja Wells andsid teada, et tõenäoliselt tuleb neil energiakompaniidele antud laenu tõttu kahjumit kanda. Sel aastal andsid nimetatud pangad energiakompaniidele Sabile Oil ja Forest Oil 850 miljoni dollari suuruse laenu. Laenu eesmärk oli kaks ettevõtet ühendada.
Investorite komistuskiviks sai asjaolu, et laenu pakuti juunis, enne seda, kui naftahinnad drastiliselt langema hakkasid.
Teated laenude kohta tulevad ajal, mil tuntakse muret selle üle, mis mõju on nafta hinna langusel krediiditurule. USA on ühtlasi pankasid heidutanud, et nood ei annaks liiga riskantseid laene.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini